Sunday, December 6, 2009

Pettustest ja muudest vastikest asjadest (Loeng 14)

Kõigepealt mainin seda, et peale loengu materjali lugemist ma üritasin vähendada riski, mis asub kuvari ja tooli vahel. Ehk ma muutsin oma gmaili parooli keerulisema vastu :) Nüüd jääb keelduda kasutamast seda teiste keskkondadesse sisselogimiseks. Aga see selleks.

Jutt läheb selles postituses internetipettustest. Nagu mingi vanasõna ütleb, et lollidel tuleb aidata nende rahast lahti saada. Seda internetipetturid teevadki - kuidas siis langeda petturite ohvriks?
--- tuleb olla piisavalt ahne et tahta väga kergesti raha teenida. Näiteks Hiinas aastal 2001 sai loodud veebisait, mis pakkus internetisurfijatele klubi liikmesust 46 dollari eest. Kui kaart oli lunastatud, sai õnnelik liige veebisaidil reklaamidele klikkata, ja kindla klikkide numbri eest pidavat nad raha saada. Nagu tuli hiljem välja, klikkimiste loeva funktsioonaalsust saidil ei olnudki. Liikmeid oli aga "teenusel" pool miljonit inimest. Petturite kasuks küll tuli Hiina mastaap, kuid öelgem ausad - mina isiklikult ei oleks kunagi sellise skeemiga klubiga liitunud :)
--- tuleb olla piisavalt abivalmis. Nagu näiteks Beny Rubinstein, kes on tegelikult piisavalt haritud ja isegi arvutiteaduste diplomiga. Ta sai nii sõnumi Facebooki kaudu, kuid ka emaili oma kolleegist, kes rääkis, et ta on teises riigis ja teda on paljaks varastatud. Et koju tagasi tulla vajab ta raha. Kirjades oli kasutatud ka tema sugulaste nimed, et kiri näeks autentne välja. Alles kaks tundi ja 1100 dollarit hiljem ta sai aru, mis juhtus - ehk varastati mitte sõbra raha, aga identiteedi mille abil oli võimalik tema tuttavatest raha korjata. Nii siis, kuigi Facebookil ei ole otsest kokkupuudeted raha, seal on väärtuslik info millega raha laseb ennast korjata.
--- tuleb tahta natuke lõbutseda. Kahjuks ma ei leidnud googeldes konkreetset keisi,aga idee tundub ohtlikuna ja minu meelest sellised reaalsed juhtumid ka olid olemas. Mida ma silmas pean on flash mob. Või pigem seda ärakasutamine, mis ei ole küll pettus, kuid on kindlasti inimeste munipulatsioon. Flash mob- on siis selline tegevus, kui inimesed eelnevalt oma vahel otsustatavad avalikus kohas teha midagi imellikku - kõik koos. Flash mob'i populaarsus kasvas just interneti levikuga, kuna inimesi flashmobile kutsuda online on imelihtne, mugav ja kiire. Skeem oleks siis selline - online kanaleid kasutades riputab pahatahtlik mees üleskutse flash mobile, kui kõik osalejad peavad kandma mustat jopet ja prille ja seda ühes kohas mingil ajahetkel. Kui inimesed seal lõbutsevad, varastab ta kõrvalolevast poest midagi ja jookseb flashmobijate sekka - Kes saab teda ära tuvastada kui sajad inimesed kannavad samad rõivad?

Loodetavasti pooletunnine hilinemine ei riku ära selle nädala blogi arvestust :)