Kuidas saada Symbian platvormi "kaastöötajaks" (13. Loeng)

Nagu meie õppejõud meile lahkelt lubas, võib blogis keskenduda ka ainult ühe projekti arendus protsessile, ning jätta võrdlus vahele. Nii et mina otsustasin võtta luubi alla Symbian platvormi arendamist. Iga üks kes tahaks Symbiani projektis kaasa lüüa peaks alustama järgnevalt lehelt http://developer.symbian.org, kuhu on kogutud kõik info arendamise protsessi, kasutatavate vahendite ja tehnoloogiate kohta. Lehel võib leida wiki't, dokumentatsiooni, foorumit ja muud kasulikku.

Nagu aimata võib kasutab Symbiani arendamine turu mudelit. Symbiani "turu" keskel on Symbian Foundation, kes mängib tuumikgruppi rolli.Et võtta turult ainult parimad jooned, ja teha koostööd võimalikult effektiivsel on vaja ka natuke juhendamist. Juhendite seast on leida ka mailing listi ja foorumite etiketti
ning nõuanded kuidas olla väärtuslik kogukonna liige.
Nt pannakse paika kogukonna rollid:
-paketi omanik (package owner) - isik, kes koordineerib ja aitab kaasa arendajaid ja kasutajaid vastava paketi raames.
-kaasalöölja (contributor) - isik, kes panustab platvormi arendamisele.
-adopter(?) arendaja (developer) - igaüks, kes kasutab Symbiani seadmete platvormiks või rakenduste arendamiseks.

Symbian on innustatud Eclipse Developement Processi poolt, millel on kolm põhitunnust- ta on avatud, läbipaistev ning allub haritlaskonna valitsusele(meritokraatia).

Kaasalöömist võib eristada järgmiselt:
Probleemid - kui on leitud probleem Symbiani platvormiga - sellest rääkimine.
Võimalused - kui on mõtted, kuidas teha midagi uut või paremat oma ideest teatamine.
Lahendused - bug fixidest kuni lähtekoodini.

Arendamisprotsessi alused on järgmised:
Arendaja viib ennast kurssi Symbian Foundation koodiga ja koodistandarditega. Symbian platvorm on jagatud pakettidesse. Arendaja valib endale paketti ja arutab potentsiaalsed paketi muudatused paketi omanikuga. Koodi checkinimine toimub kasutades SCM Mercurial. Täpsemad sammud sõltuvad sellest, kas "panus" on bug fix, extension, enhancement või innovatsiooni projekt.

Nagu oli mainitud eelmises blogipostituses kõik kood, mida kaasalööjad panustavad Symbiani jaoks peab olema EPL litsentsi all.

Eclipse Public License (Loeng 11)

Vaba litsents, millest mina kirjutada tahaks on EPL ehk Eclipse Public License. Sellest litsentsist sain ma teada tänu Symbian opsüsteemi avatud koodiga platvormiks muutmisele.

Esimeseks küsimuseks on miks üldse Nokia on otsustanud minna Symbianiga üle vabavaralistele põhimõtetele?
Esiteks, see on kindlasti vastuseks Google Android'ile, mida arendatakse vabavara Apache litsentsi all. Teiseks, püütakse tuua Symbian arendamist uuele tasemele.

Miks siis just EPL oli eelistatud litsentsiks?
Peamine erinevus GPList seisneb selles, et koodi täiendused on eristatavad esialgsest koodist ja nende teostajad võivad litsentseerida neid kasutades piiravama süsteemi - ehk need võid vabalt hoida kommertslitsentsi all. See asjaolu soosib EPL koodis baseerituvate uute moodulite tegemist ettevõtete poolt, kes saavad nende poolt tehtud täiendused konkurentsi eelisena ära kasutada.

Mis on siis EPL ajalugu?
EPL oli spetsiaalselt kirjutatud Eclipse Foundation'i jaoks. See litsents baseerub CPL (Common Public License) peal, kuid on sisse viidud muudatused, mis puudutavad litsentsi rikkumist. Viimaseks on versiooniks on EPL 1.0 mis on ka ainuke välja lastud. EPL on OSI (Open Source Initiative) poolt heaks kiidetud, mis tähendab, et EPL vastab OSD-le (Open Source Definition): litsents ei keela ühtegi poolt tarkvara müümist võib üleandmist, lubab tarkvara levitamist nii lähtekoodina, kuid ka kompileerituna, peab lubama koodi modifitseerimist ja tuletatud koodi.
Nagu üleval on märgitud, koodi täiendused on edastatavad nende loojate poolt valitud litsentsi all, kuid koodi osad, mis oli algselt EPL-all peavad olema edastatavad ka EPL-iga. Nagu GPL-iski peab modifitseerimiste autor olla selgelt märgitud.
EPL'i all olev kood ei ole GPL koodiga ühilduv. See tähendab, et koodis, mis on litsenseeritud EPL all ei tohi kasutada koodijuppe, mis oli välja lastud GPL-all.Ja vastupidi GPL projektides ei saa kasutada EPLi koodi.
Peale Symbian Foundation EPLi kasutatakse muidugi Eclipse.org projektides, Mondrian (OLAP server kirjutatud Javas), code.intuit.com (open source community).

Muide, googlides leidsin huvitava lingi, kus saab vaadata debatti teemal, milline Litsents on parim EPL, GPL või BSD: http://fosslc.org/drupal/node/523

Autoriõigus ja IO (10.Loeng)

Ma suhtun respectiga teiste inimeste reaalsesse omandisse ja seda ka intellektuaalsesse. Kui midagi on tõesti inimese enda looming/välja mõeldud pikema töö ja kogemuse tulemusena, siis mina ütleks et tal on ka sellele õigust. Ja kui inimesel on õigus, siis seda tuleb ka ilmtingimata kaitsta, sest teiste inimeste õigusi kiputakse väga kergesti rikkuda.

Teine küsimus on just inimeste mõistlikkus oma loomingu patenteerimise suhtes. Nagu ajalugu näitab, kiputakse seda mõistlikkuse piiri ületada. Ja probleem on selles, et püütakse seda mõistlikkust seadusandlusega kehtestada, mis hästi välja ei tule. See on küll arusaadav, kuna meie kasutatav keel ei ole formaalne - ja kõik ühiselt määratleda on võimatu. Kuidas siis inimesi ohjeldada kõike võimalikku patenteerimisel? Arvaks et püüta kasvatada inimestest eetika tunnetamist- aga selleks läheb veel kindlasti põlvkondi. Või näiteks arendada "networking" aspekti- ehk aidata neid, kes on midagi väärt väljamõelnud oma ideed ka teostada.
Peale selle ma ütleks, et see on inimlooduses võimalikult suurema kasumi teenimine ja mitte nii palju inimesi peavad innovatsiooni ja tehnoloogilist arengu tähtsaks, kui see neile pappi ei too. Selle vastu oleks ka eelpool mainitud kasvatus ehk natuke aidanud. Aga praegugi leiab ka häid inimesi , kes ka teistele head teevad - ehk need, kes vabatarkvara loovad.

Mis puudutab tarkvara litsenseerimist, siis on ka tegelikult arusaadav - ettevõte on seda ise teinud, ja tahab nüüd selle eest raha saada ja see on nende valik, mis tingimustega. Kui inimesed tahavad seda isegi sellises olukorras, siis miks mitte. Inimestel on ju valik - kas valida vabavara/vabatarkvara või maksta raha tasuliste programmide eest. Kapitalistlikus ühiskonnas just nõudlus määrab pakkumist.

Kogemused mitte vaba, kuid vaba tarkvaraga (9. Loeng)

Ausalt öeldes, ei ole mul palju kogemusi vaba tarkvara ümberkäimisega. Pean kohe ütlema, et koodi ma ei ole kunagi torkanud, aga üht ja teist olen ikka kasutanud.

Minu edetabali tipus oleks ilmselt Firefox. Olen seda juba ammu aegadest kasutanud ja teen seda siiamani - nii kodus kui ka tööl. See on lihtsalt nii mugav ja on alati olemas (is always there when you need it) - on see Windows, Mac või Ubuntu. Arvan et on kiire ja on erinevaid plugine ka. Nii et minu jaoks on see hitt nr 1.

Teisel kohal oleks siis OpenOffice. Kirjutasin oma baka tööd selle tarkvara kasutades. Kuigi mulle meeldis sõna pakkumise funktsionaalsus (ta kohe sai aru mis sõna algust trükitakse), olid mõned vahete vahel ka ebamugavust tunda- arvan, et Word on minu tekstiliste protsessorite kastuamise kultuuri liiga kõvasti mõjutanud. Nüüd kodus on mul OO dokumentide lugemiseks.

Ubuntu oli mul ka kunagi läpakal installitud, kuna ta lakkas Windowsiga töötamast. See oli just baka tudengi elu viimasel semestril (Siit ka OO kogemus). Oli päris kiire ja mugav. Küll oli kuulda mitte IT-inimeste norisemist, kes minu arvutit kasutada tahtsid. Üritasin oma vanemate arvutile ka Ubuntu't panna, kuid ka seal elas ta 2 nädalat ja siis mulle tehti selgeks, et vanema põlvkonna jaoks Windows on ainuke sobilik variant :)))) Aga kahjuks läpaka viimase hingetõmbega lõpeb ka minu Ubuntu kogemus.

Ning üliharva kasutan ka putty - väike, lihtne ja mugav :)

Vot selline neljast palast koosnev edetabel mul tekkis.