Pettustest ja muudest vastikest asjadest (Loeng 14)

Kõigepealt mainin seda, et peale loengu materjali lugemist ma üritasin vähendada riski, mis asub kuvari ja tooli vahel. Ehk ma muutsin oma gmaili parooli keerulisema vastu :) Nüüd jääb keelduda kasutamast seda teiste keskkondadesse sisselogimiseks. Aga see selleks.

Jutt läheb selles postituses internetipettustest. Nagu mingi vanasõna ütleb, et lollidel tuleb aidata nende rahast lahti saada. Seda internetipetturid teevadki - kuidas siis langeda petturite ohvriks?
--- tuleb olla piisavalt ahne et tahta väga kergesti raha teenida. Näiteks Hiinas aastal 2001 sai loodud veebisait, mis pakkus internetisurfijatele klubi liikmesust 46 dollari eest. Kui kaart oli lunastatud, sai õnnelik liige veebisaidil reklaamidele klikkata, ja kindla klikkide numbri eest pidavat nad raha saada. Nagu tuli hiljem välja, klikkimiste loeva funktsioonaalsust saidil ei olnudki. Liikmeid oli aga "teenusel" pool miljonit inimest. Petturite kasuks küll tuli Hiina mastaap, kuid öelgem ausad - mina isiklikult ei oleks kunagi sellise skeemiga klubiga liitunud :)
--- tuleb olla piisavalt abivalmis. Nagu näiteks Beny Rubinstein, kes on tegelikult piisavalt haritud ja isegi arvutiteaduste diplomiga. Ta sai nii sõnumi Facebooki kaudu, kuid ka emaili oma kolleegist, kes rääkis, et ta on teises riigis ja teda on paljaks varastatud. Et koju tagasi tulla vajab ta raha. Kirjades oli kasutatud ka tema sugulaste nimed, et kiri näeks autentne välja. Alles kaks tundi ja 1100 dollarit hiljem ta sai aru, mis juhtus - ehk varastati mitte sõbra raha, aga identiteedi mille abil oli võimalik tema tuttavatest raha korjata. Nii siis, kuigi Facebookil ei ole otsest kokkupuudeted raha, seal on väärtuslik info millega raha laseb ennast korjata.
--- tuleb tahta natuke lõbutseda. Kahjuks ma ei leidnud googeldes konkreetset keisi,aga idee tundub ohtlikuna ja minu meelest sellised reaalsed juhtumid ka olid olemas. Mida ma silmas pean on flash mob. Või pigem seda ärakasutamine, mis ei ole küll pettus, kuid on kindlasti inimeste munipulatsioon. Flash mob- on siis selline tegevus, kui inimesed eelnevalt oma vahel otsustatavad avalikus kohas teha midagi imellikku - kõik koos. Flash mob'i populaarsus kasvas just interneti levikuga, kuna inimesi flashmobile kutsuda online on imelihtne, mugav ja kiire. Skeem oleks siis selline - online kanaleid kasutades riputab pahatahtlik mees üleskutse flash mobile, kui kõik osalejad peavad kandma mustat jopet ja prille ja seda ühes kohas mingil ajahetkel. Kui inimesed seal lõbutsevad, varastab ta kõrvalolevast poest midagi ja jookseb flashmobijate sekka - Kes saab teda ära tuvastada kui sajad inimesed kannavad samad rõivad?

Loodetavasti pooletunnine hilinemine ei riku ära selle nädala blogi arvestust :)

Kuidas saada Symbian platvormi "kaastöötajaks" (13. Loeng)

Nagu meie õppejõud meile lahkelt lubas, võib blogis keskenduda ka ainult ühe projekti arendus protsessile, ning jätta võrdlus vahele. Nii et mina otsustasin võtta luubi alla Symbian platvormi arendamist. Iga üks kes tahaks Symbiani projektis kaasa lüüa peaks alustama järgnevalt lehelt http://developer.symbian.org, kuhu on kogutud kõik info arendamise protsessi, kasutatavate vahendite ja tehnoloogiate kohta. Lehel võib leida wiki't, dokumentatsiooni, foorumit ja muud kasulikku.

Nagu aimata võib kasutab Symbiani arendamine turu mudelit. Symbiani "turu" keskel on Symbian Foundation, kes mängib tuumikgruppi rolli.Et võtta turult ainult parimad jooned, ja teha koostööd võimalikult effektiivsel on vaja ka natuke juhendamist. Juhendite seast on leida ka mailing listi ja foorumite etiketti
ning nõuanded kuidas olla väärtuslik kogukonna liige.
Nt pannakse paika kogukonna rollid:
-paketi omanik (package owner) - isik, kes koordineerib ja aitab kaasa arendajaid ja kasutajaid vastava paketi raames.
-kaasalöölja (contributor) - isik, kes panustab platvormi arendamisele.
-adopter(?) arendaja (developer) - igaüks, kes kasutab Symbiani seadmete platvormiks või rakenduste arendamiseks.

Symbian on innustatud Eclipse Developement Processi poolt, millel on kolm põhitunnust- ta on avatud, läbipaistev ning allub haritlaskonna valitsusele(meritokraatia).

Kaasalöömist võib eristada järgmiselt:
Probleemid - kui on leitud probleem Symbiani platvormiga - sellest rääkimine.
Võimalused - kui on mõtted, kuidas teha midagi uut või paremat oma ideest teatamine.
Lahendused - bug fixidest kuni lähtekoodini.

Arendamisprotsessi alused on järgmised:
Arendaja viib ennast kurssi Symbian Foundation koodiga ja koodistandarditega. Symbian platvorm on jagatud pakettidesse. Arendaja valib endale paketti ja arutab potentsiaalsed paketi muudatused paketi omanikuga. Koodi checkinimine toimub kasutades SCM Mercurial. Täpsemad sammud sõltuvad sellest, kas "panus" on bug fix, extension, enhancement või innovatsiooni projekt.

Nagu oli mainitud eelmises blogipostituses kõik kood, mida kaasalööjad panustavad Symbiani jaoks peab olema EPL litsentsi all.

Eclipse Public License (Loeng 11)

Vaba litsents, millest mina kirjutada tahaks on EPL ehk Eclipse Public License. Sellest litsentsist sain ma teada tänu Symbian opsüsteemi avatud koodiga platvormiks muutmisele.

Esimeseks küsimuseks on miks üldse Nokia on otsustanud minna Symbianiga üle vabavaralistele põhimõtetele?
Esiteks, see on kindlasti vastuseks Google Android'ile, mida arendatakse vabavara Apache litsentsi all. Teiseks, püütakse tuua Symbian arendamist uuele tasemele.

Miks siis just EPL oli eelistatud litsentsiks?
Peamine erinevus GPList seisneb selles, et koodi täiendused on eristatavad esialgsest koodist ja nende teostajad võivad litsentseerida neid kasutades piiravama süsteemi - ehk need võid vabalt hoida kommertslitsentsi all. See asjaolu soosib EPL koodis baseerituvate uute moodulite tegemist ettevõtete poolt, kes saavad nende poolt tehtud täiendused konkurentsi eelisena ära kasutada.

Mis on siis EPL ajalugu?
EPL oli spetsiaalselt kirjutatud Eclipse Foundation'i jaoks. See litsents baseerub CPL (Common Public License) peal, kuid on sisse viidud muudatused, mis puudutavad litsentsi rikkumist. Viimaseks on versiooniks on EPL 1.0 mis on ka ainuke välja lastud. EPL on OSI (Open Source Initiative) poolt heaks kiidetud, mis tähendab, et EPL vastab OSD-le (Open Source Definition): litsents ei keela ühtegi poolt tarkvara müümist võib üleandmist, lubab tarkvara levitamist nii lähtekoodina, kuid ka kompileerituna, peab lubama koodi modifitseerimist ja tuletatud koodi.
Nagu üleval on märgitud, koodi täiendused on edastatavad nende loojate poolt valitud litsentsi all, kuid koodi osad, mis oli algselt EPL-all peavad olema edastatavad ka EPL-iga. Nagu GPL-iski peab modifitseerimiste autor olla selgelt märgitud.
EPL'i all olev kood ei ole GPL koodiga ühilduv. See tähendab, et koodis, mis on litsenseeritud EPL all ei tohi kasutada koodijuppe, mis oli välja lastud GPL-all.Ja vastupidi GPL projektides ei saa kasutada EPLi koodi.
Peale Symbian Foundation EPLi kasutatakse muidugi Eclipse.org projektides, Mondrian (OLAP server kirjutatud Javas), code.intuit.com (open source community).

Muide, googlides leidsin huvitava lingi, kus saab vaadata debatti teemal, milline Litsents on parim EPL, GPL või BSD: http://fosslc.org/drupal/node/523

Autoriõigus ja IO (10.Loeng)

Ma suhtun respectiga teiste inimeste reaalsesse omandisse ja seda ka intellektuaalsesse. Kui midagi on tõesti inimese enda looming/välja mõeldud pikema töö ja kogemuse tulemusena, siis mina ütleks et tal on ka sellele õigust. Ja kui inimesel on õigus, siis seda tuleb ka ilmtingimata kaitsta, sest teiste inimeste õigusi kiputakse väga kergesti rikkuda.

Teine küsimus on just inimeste mõistlikkus oma loomingu patenteerimise suhtes. Nagu ajalugu näitab, kiputakse seda mõistlikkuse piiri ületada. Ja probleem on selles, et püütakse seda mõistlikkust seadusandlusega kehtestada, mis hästi välja ei tule. See on küll arusaadav, kuna meie kasutatav keel ei ole formaalne - ja kõik ühiselt määratleda on võimatu. Kuidas siis inimesi ohjeldada kõike võimalikku patenteerimisel? Arvaks et püüta kasvatada inimestest eetika tunnetamist- aga selleks läheb veel kindlasti põlvkondi. Või näiteks arendada "networking" aspekti- ehk aidata neid, kes on midagi väärt väljamõelnud oma ideed ka teostada.
Peale selle ma ütleks, et see on inimlooduses võimalikult suurema kasumi teenimine ja mitte nii palju inimesi peavad innovatsiooni ja tehnoloogilist arengu tähtsaks, kui see neile pappi ei too. Selle vastu oleks ka eelpool mainitud kasvatus ehk natuke aidanud. Aga praegugi leiab ka häid inimesi , kes ka teistele head teevad - ehk need, kes vabatarkvara loovad.

Mis puudutab tarkvara litsenseerimist, siis on ka tegelikult arusaadav - ettevõte on seda ise teinud, ja tahab nüüd selle eest raha saada ja see on nende valik, mis tingimustega. Kui inimesed tahavad seda isegi sellises olukorras, siis miks mitte. Inimestel on ju valik - kas valida vabavara/vabatarkvara või maksta raha tasuliste programmide eest. Kapitalistlikus ühiskonnas just nõudlus määrab pakkumist.

Kogemused mitte vaba, kuid vaba tarkvaraga (9. Loeng)

Ausalt öeldes, ei ole mul palju kogemusi vaba tarkvara ümberkäimisega. Pean kohe ütlema, et koodi ma ei ole kunagi torkanud, aga üht ja teist olen ikka kasutanud.

Minu edetabali tipus oleks ilmselt Firefox. Olen seda juba ammu aegadest kasutanud ja teen seda siiamani - nii kodus kui ka tööl. See on lihtsalt nii mugav ja on alati olemas (is always there when you need it) - on see Windows, Mac või Ubuntu. Arvan et on kiire ja on erinevaid plugine ka. Nii et minu jaoks on see hitt nr 1.

Teisel kohal oleks siis OpenOffice. Kirjutasin oma baka tööd selle tarkvara kasutades. Kuigi mulle meeldis sõna pakkumise funktsionaalsus (ta kohe sai aru mis sõna algust trükitakse), olid mõned vahete vahel ka ebamugavust tunda- arvan, et Word on minu tekstiliste protsessorite kastuamise kultuuri liiga kõvasti mõjutanud. Nüüd kodus on mul OO dokumentide lugemiseks.

Ubuntu oli mul ka kunagi läpakal installitud, kuna ta lakkas Windowsiga töötamast. See oli just baka tudengi elu viimasel semestril (Siit ka OO kogemus). Oli päris kiire ja mugav. Küll oli kuulda mitte IT-inimeste norisemist, kes minu arvutit kasutada tahtsid. Üritasin oma vanemate arvutile ka Ubuntu't panna, kuid ka seal elas ta 2 nädalat ja siis mulle tehti selgeks, et vanema põlvkonna jaoks Windows on ainuke sobilik variant :)))) Aga kahjuks läpaka viimase hingetõmbega lõpeb ka minu Ubuntu kogemus.

Ning üliharva kasutan ka putty - väike, lihtne ja mugav :)

Vot selline neljast palast koosnev edetabel mul tekkis.

Loeng 8. Second Life

Praege kõik minu kokkupuude Sl'iga piirduga STVK ainega. Varem olen sellest keskkonnast ka kuulnud, aga tema otsa ei ole ma sattunud.

Virtuaalsel loengul osalemiseks tegin ka endale avatari. Kas sellepärast ei ma ei mängi arvutimänge, või kasutajaliides ei olnud piisavalt intuitiivselt arusaadav minu jaoks - oli isegi minu avatari väljanägemine täielik disaster. Kui seisin stendi eest, kust oli võimalik tasuta igasuguseid asju hankida said ma midagi soengutega seotud - mõtlesin et vot nüüd vahetan, kuid lõpuks sain ma seda endale karbi kujul, mis rippus minu käe küljest. Kuna ma ei saanud sellest lahti, siis ma jätsin oma avatari "omapäi " SL'is elama ja tegin endale teist.

Peale paar youtube'i videod sain ma ikkagi teise avatari välimusega hakata. Aga mis edasi?
See on peamine küsimus, mis mind vaevleb :) Kuna see on suhtlemiskeskkond - siis tahaks suhelda, aga mitte keegi minu sõpradest ei ole SL-is esindatud. Nii et selleks kindlasti läheb aega, kuni ma hakkan seal tihedamini käia. Nii sama ennast seal arendada ma mõtet ka ei näe - mul on reaalses elus on küll alasid, kus tahaks progressi ja avatari edendamine on väga madala prioriteediga.

Mis puudutab Eesti esindatust SL-s ehk saatkonda on mul ikka vastuolulisi mõtteid. Pikas perspektiivis, on see võib olla tähtis, aga lühemas - on ka tähtsaimad asjad mis ootavad ärategemist. Aga kui võtta seda strateegiliseks sammuks siis las ta on seal, kui just mõtetus rahasummad ei hakka meie armas riik sinna kuulutada.

Folksonoomia võlud ja valud (6. Loeng)

Selle nädala loengu teema ehk Folksonoomia on minu jaoks täiesti uus. Olen küll erinevatel saitidel sildide pilveid näinud ja hetkeks mõelnud, et huvitavalt tehtud on, kuid rohkem ei olnud mul folksonoomiaga kokkupuudet.
Kuna üks saitides, kus ma sellist pilvi nägin oli mingi sotsiaalvõrgustik, kus inimesed tahtsid saada paremaks - ehk võtta kaalust alla või saada üle ühe oma negatiivsest harjumusest, siis tahtsin selle veebilehe leida. Mäletan, et just need asjad millest inimesed tahtsid vabaneda oli pilve kujul, ehk see mida kõige rohkem inimesi häiris - oli suurema fondiga. Google's kirjutasin fraasi : 'how to fight fear'. Tõsi küll, esimene link ei olnud see keskkond - vaid näitas mingi artikli - ja selle artikli lõpus oli autori palve - hääletada selle artikli eest Diggis või lisada bookmarkidesse Delicious keskkonnas. Kuna ma nendest kahest kuulsin esimest korda täna, siis on see piisavalt hea tõestus, et need keskkonnad on toimivad ja populaarsed. Kolmandaks võimaluseks selle artikli all oli ka www.stumbleupon.com, mis pakub Firefoxi plugini, mille kaudu soovitakse linke, kasutaja enda poolt surfitud veebilehtede temaatika alusel.
Viie minutiline uuring näitas, et võib täitsa huvitav olla - Stumble nupu vajutamisega lehed vahetuvad - natuke sarnane teleri puldiga kanaleid vahetamisega - nii et kulutasin aega vaatamisele kuidas teha raamatu salajaks jura hoidmise kohaks, kuidas teha kuubi seebimullidest ja vaadanud riikide lippe nende värvides. Nii et kui aega on palju, ja ei tea kuidas veeta - täitsa sobilik . Ja loomulikult on stumbleupon'ist on võimalik teha linki twitterile. Mida ka tegin. Selle kõige valguses aga hakkasin mõtlema, et tänapäeval oleks KGB'l palju lihtsam toimetada - natuke googlemist ja surfamist - ja inimese toimik ongi valmis (tean et offtop, kuid sellised mõtted tekkisid). Halvasti toimiva folksonoomiat ei õnnestunud leida.